Mis tunne on Eestis tagasi olla?

Kunagi keegi rääkis mulle mingist tüdrukust, kelle vahetusaasta kõige säravam hetk oli hoopis koju tulek ja oma pere nägemine. Mu vahetusaasta läks küll igas mõttes korda, aga ma arvatavasti langen selle tüdrukuga samasse patta - pole midagi südantsoojendavamat, kui pärast 10 kuud lahusolekut jälle oma pere ja sõpru kallistada. 

Just hiljuti kerkis feissis üles uus arutelu, teemal "kuidas Eestis läheb?". Enamik seal ikka halasid, et noh, nii veider ja harjumatu on ja pole nagu sõpru enam ja tahaks ikka tagasi ja Eesti on nõme jne, aga minul on hoopis ristivastupidi - Eesti elu on MEGALAHE!!!!!!

Mul on isegi raske oma Belgia sõprade sõnumitele vastata, sest ma olen nii elevil oma "uuest" elust ja kuidagi imelik on tõdeda, et ma vähemalt veel ei igatsegi oma elu Belgias. 

Ma pole Eestis nädalatki olnud ja ma olen juba: käinud Megazone'is, näinud vähemalt poolt oma endisest klassist, sõitnud trolliga, käinud Liisbeth Horni koeraga jalutamas, käinud Paavlis, käinud sushit söömas, saanud ühe uue sõbrakutse eestlaste seast, näinud kahte imeilusat päiksetõusu, jõudnud kahele töövestlusele ja lausa proovipäevale, söönud Tallinna peenleiba ja joonud keefiri, ostnud kaks kaamlit, osalenud fotolavastuses prostituudina, käinud kunstinäitusel, saanud imelikke pilke selle eest, et ma ühele naisele pihta minnes vabandust palusin, käinud langevarjukoolitusel taaskord Liisbeth Horniga isiklikult, imestanud Tallinna uute hoonete üle, käinud spas, loobunud liha söömisest ning joonud oma lemmik karamellimacchiatot Caffeine's. 

Mõned tähelepanekud kaootlisest ent armsast Eesti elust: 

• Tallinn on kole ja seda selle uue arhitektuurilise arusaama järgi, nagu vana puumaja klaasist büroohoone kõrval oleks midagi ilusat. Pealegi IGALpool ehitatakse midagi: uusi kortereid, tammiteed, vanalinna tänavaid jne ja ma tunnen, et see pole üldse nummi. 
• Rääkides korteritest, siis minu maja kõrvale pannakse püsti mingi ilge maja, nii et varsti ei paista enam MITTE KUNAGI hommikupäike mu aknast sisse. (Kas kellelgi on ilgelt head plaani, kuidas avalikult oma viha nende peale elada, sest see teema ajab mind tegelt ka sitax kettasse!?)
• Mul on tunne, et ma ei pea enam üldse sõiduplaane jälgima, sest niikuinii on ju kogu aeg mingi troll, mis kohe tuleb. Belgias käis buss 2 korda päevas (kooli ja tagasi). 
• Inimeste jaoks on minu ülevoolav viisakus imelik. 
• Kõik ongi nii odav, kui ma ettekujutasin. 
• Mul pole õrna aimugi, kas "ettekujutasin" on kokku või lahku. 
• Rimis müüakse tuntud Belgia õlut. 
• Kõik mu sõbrad kuulavad kogu aeg Twenty One Pilots'i, millega ma hakkan vaikselt ära harjuma. 
• Kõikidel mu sõpradel on autod või autojuhiload. 
• Kõikidel mu sõpradel on mingi eelarvamus, nagu ma oleks terve vahetusaasta mälus olnud. 
• Ma olin neljapäeval vist liiga õnnelik, kui Kivi Paber Käärid restoranis ettekandja juba iseenesestmõistetavalt kõigile eraldi arved tegi ja veel ühiseelroa kõigi vahel ära jagas. Vot see on alles elu! Belgias pidi alati hullult arveldama, sest arvet ei poolitatud mitte kunagi. 
• Mul on muidu kõikide asjade/kohtade asukoht meeles, aga vot oma koduvõtit ei osanud küll kasutada, kui ma esimest korda ise koju tulin.
• Vegan pannkoogid viivad kindlasti keele alla, aga ära kunagi asenda nisujahu kanepijahuga. 
• Ma tunnen, et ma olengi nüüd lõpuks ometi enda inimeste sekka jõudnud, sest kõikidel on 32'se sõrmused. NAGU MINUL!!!! 

• See on ausalt maailma parim tunne, kui tuled pärast 10 kuud koju tagasi ja saad aru, et sinu sõprussuhted on täpselt sama head või veel paremadki kui enne lahkumist. Ma nagu polekski ära käinud. 
• Kõik paluvad mul prantsuse keeles rääkida, aga ma ei julge. 
• Isa on mu kojutuleku üle eriti õnnelik, sest ta ei pea enam ise oma pesu pesema ja triikima. 
• Eestlased on ebaviisakad. Ka elementaarsed lauakombed, näiteks söömist ei alustata enne, kui kõigil toit käes, on äraunustatud. Ja keegi ei saa aru, miks see minu jaoks nii tähtis on. 
• Ma ei saa enam avalikus kohas inimestest eesti keeles taga rääkida, sest kõik saavad sellest keelest aru.

Ma sain alles nüüd aru, kui väga ei igatsenud ma järgmisi asju: purjus alkohoolikud kell 1 päeval trollides/linnatänavatel maas istumas, rõvedaid kommentaare pildumas, haisvaid tänavaid, tolmuallergiat

Ma sain alles nüüd aru, kui väga ma igatsesin: hommikuputru, Liisut & Lottat, geograafilist lähedust, hommikuputru, telekat, odavaid taksosõite, autodega sõpru, sauna

Mu hetkene lemmiknali: 

Keegi küsib (retoorilise) küsimuse nt: "KUS sa küll elanud oled, et sa ei teadnud, et tema nimi on see/ et see paar läks lahku/ et siia ehitati uus maja/ et see on kõigi seas räige trend/ et tema töötab kinos/ et kõik kasutavad Prisma kontot jne"

Minu vastus: "eee.. Belgias elasin.. mis ise?"

Armastusega, 

Teie C