Umbes nädal enne oma pisikese järeltulija (hihi) Kristiine lahkumist Belgiasse saime Caffeine's kokku, kus ma siis jagasin temaga vahetusõpilase elu põhitõdesid. Kuigi olin suure innuga kaasa vedanud oma vahetusaasta märkmiku, ununes mul kirglikus jutuhoos täiesti ära seda talle näidata. Sellest sündiski idee, et miks mitte ei võiks ma hoopis ka oma armsate blogilugejatega selle märkmiku salajaste lehtede vahele sukelduda?
Mis puudutab neid nii öelda "vahetusaasta meeneid", siis eesti vahetusõpilaste seas polegi need eriti populaarsed - mõnel ikka leidub vahetusriigi lipp, mida on lahedate sõnumitega täiendatud, kuid see on ka kõik. Samas üle maailma Belgiasse kokku tulnud vahetusõpilastel oli küll kuhjaga ideid varrukast võtta ja taoline märkmik oligi seal praktiliselt igaühel, kes uskus, et tal leidub rohkem kui 5 sõpra, kes sinna sisse midagi kirjutada oskaks. Tegelikult soovisin ka mina midagi hoopis teistsugust teha (nt särk oma sõprade käejälgedega või täissoditud kohvikruus vms), aga lõpuks jäigi mul aega ainult märkmiku soetamiseks.
See-eest otsustasin, et teen sellest ühe pagana laheda kunstiteose ning nii sündiski idee märkmikust, mille sarnast polnud ma varem näinud - kui muidu olid inimestel täiesti tavalised märkmikud, siis mina lisasin sinna lisaks sõprade jutukestele veel palju lahedaid teemasid nagu nt erilised hetked, retseptid, postkaardid riikidest, mida ma külastasin, pildid, Belgia kaardi ning maailmakaardid, kus värvisin ära iga riigi, mille elanikuga ma kunagi kohtusin jne. Kaart tuli igatahes väga kirju ja on siiani uskumatu mõelda, et ma olen rääkinud nii peruulase, kanadalase või hispaanlasega kui ka Madagaskarilt või Taist pärit neiuga.
Igatahes, kui seda nüüdseks juba 2 kuud tühjana seisvat blogi peaks kunagi mõni tulevikuvahetusõpilane lugema, siis siin on minu soovitus - mõtle kindlasti midagi lahedat välja, kus sa saaks talletada mälestusi oma vahetusaastal kohatud sõpradest! Märkmik võib olla küll "põhivooluline", kuid see on samal ajal ka kõige ideaalsem viis, kuhu kõik erilised sõbrad oma armastuskirjad jätta saavad ja ma ütlen ausalt, et pole mitte midagi lahedamat, kui nüüd, 2 kuud hiljem, see märkmik avada ja kõik emotsioonid taas läbi elada. Seega edu loomingulisel lähenemisel ja kui keegi midagi eriti tuusa välja mõtleb, siis tulge näidake mulle ka!
Illustreeriv lühivideo minu loomesünnitisest:
(Mutter = parem kvaliteet eks)
Kallid-paid,
Carmen Kask
No comments:
Post a Comment