Itaaliat avastamas: kõik teed viivad Rooma!

7-8. päev

Kõik teed viivad Rooma ehk meie reisi suurhetk - lausa 3 vaimustavat ööd ning 2 päeva täis särava pealinna avastamist!

Esimesel hommikul meil kaua magada ei lastud, sest meid ootas suursugune Vatikan. Seekord ei olnudki meil giidiga tuuri, millest on natuke kahju, sest ainuüksi kunsti vaatamisest ei piisa mitte kunagi - just see lugu, tagamõte, ridade vahelt lugemine on see, mis kunstile väärtuse annab, mis selle üleüldse huvitavaks muudab ja seetõttu ei viitsinud ma seal iga kujukese juures ka seista ja väga sügavamõttelisi mõtteid mõlgutada. Mu parimal sõbrannal oli vast õigus kui ütles, et ma pole tegelikult üldse muuseumiinimene.. Teisest küljest oli muidugi kogu maailm just sellel hetkel sinna Vatikani roninud ja ma ei kujuta ette, et me oleks seal veel giidiga ringi käinud ja erinevaid skulptuure uurinud. Ega seal polnudki aega kuskilt seista ja ringi vahtida, kui kord juba seal liikuvas inimassis olid, siis jäidki sinna kuni väljapääsuni. 

Viimase asjana külastasime Sixtuse kabelit. Pagan, ma olen ikka MEGAblond, sest alles siis, kui me sellest uksest sisenesime ja ma neid kunstitunnis piltidel nähtud Michelangelo laemaalinguid päriselt oma silmaga uudistasin, viis mu aju kokku, et see ongi see Vatikanis asuv Sixtuse kabel eksole (mis oli tõepoolest unikaalne, elumuutev, lihsalt f-a-n-t-a-s-t-i-l-i-n-e kogemus). Aga see pole veel kõik! Jõudsime siis lõpuks hoonest välja mingile suurele platsile. Kõnnime ja kõnnime ja ühel hetkel hakkan mõtlema, et OOT OOT, kas see ongi see koht, kus paavst Franciscus oma kõnesid rahvale peab??? Küll sain mina alles üllatuda, kui ma lõpuks aru sain, et olen nii täiesti muuseas maailmakuulsatesse kohtadesse sattunud.

Väga vaimustunud olek

Sinine taevas. Rooma oli esimene linn, mis meile paar päeva pidevalt sooja ilma pakkus.

Pärast Vatikani oli meil giidituur Rooma kesklinnas, mis osutus kasulikuks just siis, kui me pärast üksinda linnas seigelda saime, sest nii oli meil juba mingi orienteerumise ettekujutus olemas. Üleüldse pean ma ennast tegelikult kiitma - mida rohkem ma uutes kohtades käin, mida rohkem omal käel orienteerun, seda täpsem on mu looduslik kompass. Varem eksisin ma isegi Tallinna vanalinnas ära, kuid nüüd on mu "skillid" juba paremad.
Kahjuks selle giidi juttu ma väga ei kuulanud, õigemini suures osas ma lihtsalt ei saanud aru. Aga nii palju ikka mäletan, et Armani disainis isegi Itaalia politseinike vormiriietuse (ega ment peab ju ka stiilne olema..) ja Margherita pitsa nimi tuleb kunagise Itaalia kuninganna nimest. Kusjuures Margherita on Itaalia lipuvärvides (mozzarella, tomat ja basiilik).

 Itaallased oskavad tõepoolest maailma parimat jäätist teha!

Kõige imelikum oli see, et inimesed reaalselt võtsid sealt purskkaevust oma pudelitesse vett. Ju siis oli puhas kraam, sest keegi meie seltskonnast susse püsti ei visanud.

Järgmisel päeval külastasime giidiga Colosseumi. Päike paistis lagipähe samal ajal, kui meie nendes käikudes uuristasime. Esialgu olin ma natuke pettunud, sest ma millegipärast ootasin, et sellest on natuke rohkem säilinud kui need lagunenud varemed (mis siis et seda on tegelikult isegi palju arvestades seda, kui vana ehitisega tegemist on). Õnneks sattus meile taaskord üks väga jutukas giid, kes näitas arvutis disainitud pilte ja tänu tema detailsele jutule said kõik väga selge ettekujutuse sellest, milline Colosseum kunagi olla võis.

Pärast Colosseumi oli meil jälle lausa hunnikus vaba aega. Üleüldse anti meile iga päev vähemalt paar tundi lõunatamiseks aega, mis andis võimaluse linnaga ka omal käel tutvuda. Oma vabal pärastlõunal otsisime üles keset jõge asuva väikse saarekese ning seejärel sõime jõe ääres istudes jäätist.

Selle sama päeva õhtul tabas mind ka mõnetunnine haigushoog (kohutav peavalu ja lakkamatud külmavärinad), mis ilmselt oli tingitud vähestest unetundidest ja väsimuse üledoosist. See oli igatahes megaarmas, kuidas mu klassivennad mind kohe oma hoolitseva diiva alla võtsid ja tegid kõik, et mul parem hakkaks. Nende raske töö ja vaev tasuski ära, sest juba paari tunni pärast sain ma koos teistega väiksel klubidiskol tantsu lüüa.

Lõpetuseks üks romantiline pilt meie kämpingust:

Teie C :)