Viimasel paaril nädalal on jälle nii palju toimunud ja mina olen sujuvalt blogi kirjutamist edasi lükanud. Seega täna otsustasin, et ma ei tegele enne mitte millegi muuga, kui uut postitust kirjas pole.
Kust siis alustada?
Pärast vaheaega tuli mul veel kohe otsa 3 koolivaba päeva, sest ma käisin raamatukogus töövarjuna raamatukoguhoidjate tööd jälgimas. Kuna ma olen Belgias lõpuklassis, siis on kõigile kohustuslik töövarjuks minemine, sest see annab noortele kindlama ülevaate sellest, milline nende tulevikutöö reaalsuses olla võib. Kuigi Eestis muutub ka töövarjuks minemine aina populaarsemaks, siis alles nüüd ma mõistsin, et see on tegelikult ka üks megalahe kogemus ja, kui ma järgmine aasta veel samamoodi mõtlen, siis võtan sellest kindlasti uuesti osa.
Kahjuks mul siin tänu oma ülimalt alaarenenud prantsuse keelele (ei liialda isegi hetkel, ma tõepoolest ei oska endiselt rääkida) polnud muud võimalust, kui minna töövarjuks raamatukokku. Iseenesest ei olnudki see nii hull, sest ma naudin raamatukogudes käimist (eriti nendes suurtes linnaraamatukogudes) ja kui tulevik mind alt ei vea, siis ehk ükspäev võib raamatukogudest leida lausa minu kirjutatuid raamatuid.
Siin maal muidugi hiiglamasuuri ja uhkeid raamatukogusid pole. Vähemalt võeti mind Gouvy pisikeses raamatukogus väga soojalt vastu. Lisaks sellele oli see veel esimesed kaks päeva suletud, mistõttu oli mul ainult 4 töötundi päevas, mis on ju praktiliselt.. mitte midagi. Eriti võrreldes sellega, mida teised õpilased „üle elama pidid“.
Raamatukoguhoidjatöö on muidugi suures osas suht igav ja ma otseselt midagi tarka seal küll ei õppinud. Selles osas olen ma isegi veits kurb, sest ma oleks saanud kindlasti mingi laheda väljakutsuva kogemuse näiteks haiglas töötades (mis siis, et ma meditsiini niikuinii õppima ei lähe), aga vähemalt olen ma nüüd ekspert raamatuid kilepaberiga katmises (haha Liisu, see oleks lauamängu tehes kasuks tulnud).
Nädalavahetusel toimus minu kodukülas koristuspäev, seega kõik koristushuvilised said käed kokku lüüa ja küla puhtaks teha. Eestis olen ma alati tahtnud nendel Teeme Ära talgutel osaleda, aga vot, enda perekond pole kunagi vedu võtnud ja nii polegi ma saanud kuskile võssa prügi korjama minna (millised unistused..). Seda enam olin ma õnnelik, et NÜÜD LÕPUKS sain ka ühel sellisel projektil osaleda.
Kusjuures see töö polnudki üldse raske. Käisime lihtsalt (prügikottidega) ringi, tegime oma maavaldustele tiiru peale, paitasime eesleid ja nautisime päiksepaistelist ilma. Mida veel ühelt pühapäevalt tahta eksole?
Mis puutub ilusatesse ilmadesse, siis viimasel ajal on tõesti kevad kätte jõudnud ja, kuigi mu hostisa räägib pidevalt, et meil võib siin veel lund tulla, siis tahan mina ikkagi uskuda, et nüüd on see külm ja vihmane periood läbi ning ma saan lõpuks ometi nautida Belgias kevadeliselt sooja päikest.
Ma ei mäletagi, millal see täpsemalt juhtus, aga ühel hetkel keset vahetusaastat lubasin ma endale, et iga kord, kui väljas päike paistab, pean mina ka õue ronima ja seda head ilma nautima. Tõeliselt mõnus ilm on Belgias ikka VÄGA harv nähtus ja ma olen 97% kindel, et kõik elanikud nõustuvad minuga (vähemalt vahetusõpilasedki, kes on head ilma terve elu maitsta saanud ja nüüd siia vihmasesse Belgiasse kolinud on)..
Igatahes olen ma juba vahetusaasta algusest saati mõelnud, kui mõnus võiks siinses looduses jooksmine olla - inimtühjad teed, paksud metsad, väike sillerdava veega jõgi metsast läbi voolamas.. Palju rahustavam, kui kuskil Tallinna tolmustel asfaltteedel rühkimine. Seega viimaks ometi olengi ma ennast kätte võtnud, hakanud 87% ajast tervislikult toituma ja üritan vähemalt paar korda nädalas oma aasade vahele jooksma minna. Lõpuks ometi tunnen ma, et ma olen tagasi omas rütmis, omas eluviisis, et ma teen seda, mida ma tahan ja mis muudab mind õnnelikuks. Eelmine aasta tantsisin ma IGA päev 2-3 tundi, aga siin mul ju nii kõrge tasemega tantsustuudiod varrukast välja võluda pole, seega seda enam tunnen ma ennast nagu tühjaksimetud makaron, kui ma kohe üldse liigutada ei saa.
Seega, sõbrad, kui Eestis hetkel päike paistab, siis OLGE ÕNNELIKUD ja NAUTIGE SEDA, sest meil sajab jälle vihma..
CK
No comments:
Post a Comment